Kumu dokumentaal
Animated Dreams Sleepwalkers Just Film Baltic Event
UUDISED
27.03.2007
Eesti nukufilmi rajaja lahkumine »

21.03.2007
TÄNA - Briti horrori eri Kinomajas »

15.03.2007
HÕFF tuleb taas! »


PÖFFI POSTILJON
PÖFFi postiljon
Tunne ennast
mugavalt - liitu
PÖFFi meililistiga ja
meie e-postiljon toob
värsked festivaliuudised
otse sinu
postkasti!
» Liitu


Kumu dokumentaal 

Kumu Kunstimuuseumi ja PÖFFi ühise filmisarja raames korraldatakse Kumu uues hoones regulaarseid kinoseansse - linastuvad kunsti- ja kultuuriteemalised filmid. 


KUMU DOKUMENTAAL aprillis 2007

Kolmapäev, 4.04 kell 18:00 

LOODUS SIR DAVID ATTENBOROUGH PILGU LÄBI
Lindude elu
(Life of Birds)
osad “Lennata või mitte lennata” ja “Lendamise meisterlikkus”

Inimene on alati kadestanud lindude võimet lennata, mis annab neile justkui mingi erilise vabaduse ja piiramatuse. BBC ja Sir David Attenborough visuaalne uurimus lindude elust võttis aega 3 aastat ja läks maksma 15 miljonit dollarit. Sir David reisis "Lindude elu“ tegemiseks 256 000 miili, kokku käidi 42 riigis, viiel kontinendil ja filmiti 48 operaatoriga.

Esimene osa “Lennata või mitte lennata” esitab retoorilise küsimuse, kas lennata või mitte? Me saame teada, kuidas ja millal linnud õhku tõusid ja õhuväljade valitsejateks said. Esimesed lendajad olid ju hoopis putukad. Linnud ilmusid maailma üsna hilja, kõigest umbes 150 miljonit aastat tagasi. Teadlased on endiselt kahes suures vastasleeris, millest üks väidab, et linnud arenesid kahejalgsetest dinosaurustest ja teine, et neljajalgsetest sisalikest. Kuigi keegi ei tea täpselt, kuidas linnud maailmaareenile saabusid, siis selles võib igatahes kindel olla, et nad on maakera koloniseerimises mitmekülgsuses olnud ülimalt edukad.
Seda enam imekspandavamad on veel maakerale jäänud lennuvõimetud linnud. Lendamine on lindudele elutähtis liikumise, tihti põgenemise vorm. Kui lind ei lenda, siis peab ta olema teisiti osav, kas kiiresti jooksma või ujuma, nagu näiteks jaanalinnud maa peal või kormoranid ja pingviinid vees. Attenborough’ meeskond on erilist tähelepanu pööranud ka ainult Uus-Meremaal elavatele üliharuldastele lindudele, nagu kiwid, takahed ja kakapod, kes oma kohmakuses on justkui mälestus “eelmisest” ajast.

Linnud on kõige täiuslikumad aeronaudid maakeral. Nii lendamise kiiruses, täpsuses kui õhus liikumise kontrollimises. Selles kunstis on nad ületanud nii putukad kui lendavad imetajaid. Imelisest lendamise kunstist täpsemalt räägib osa “Lendamise meisterlikkus”, mis uurib lindude aeronautilisi viise ja saladusi. Mõned lendavad ilma maandumiseta tuhandeid miile, teised kõrgustel üle seitsme kilomeetri, kolmandad õhus paigalseistes või isegi tagurpidi lennates.
Õhkutõusmine on lindude elus kõige raskem, tähtsam ja kurnavam tegevus. Maandumine on vähem energiakulukam, ent nõuab rohkelt täpsust ja ettevaatlikust, eriti suurte lindude puhul.
Lindudel on palju erinevaid tehnilisi võtteid õhku tõusmiseks ja seal liikumiseks, milles nad endiselt paljusid kahejalgsete imetajate leiutisi ületavad. Lendamise kunstis on inimesed lindudelt palju õppinud. Meie austus ja imetlus jätkub…

Kommenteerib Aleksei Turovski.
Filmid on inglise keeles.



Kolmapäev, 11.04 kell 18:00

PILTE NÕUKOGUDE EESTIST

Anu Allase loeng “Kujutlusi vabanemisest. Eesti tegevuskunsti sünd 1960. aastatel”, mis keskendub 1960. aastatel sündinud eesti esimeste häppeningide loomise impulssidele ning nende kohale kunsti ja igapäevaelu piiril. Üks võimalus on käsitleda neid aktsioone märgina lülitumisest Lääne avangardi liikumisrütmi, teine tee rõhutada nende sotsiaalset funktsiooni, mängu kui põgenemist või kohanemisviisi. 1960. aastate kunstnike põlvkond seisis silmitsi vajadusega uuesti defineerida oma rolli ja tegevust ning häppeningid andsid selleks ühe võimaluse. Need ei olnud niivõrd iseseisvad kunstiteosed, vaid pigem üleminekufaasid, proovimisalad, kus katsetati nii teatraalsemaid, rituaalsemaid kui ka kontseptuaalseid taktikaid. 

Dokumentalistikaprogramm:

"Tekstiilist viiner" 1972 (Jüri Okas)
Jüri Okase ülesfilmitud kaadrid dokumenteerivad noortest arhitektidest, disaineritest ja kunstnikest koosneva sõpruskonna improviseeritud sündmusi. Need on  eelkõige vabastavad, sageli erootiliselt laetud absurdimängud, ilma konkreetse eesmärgi ja süžeeta, meenutades kohati jaburat hullamist. Okase filmile jäädvustatud varaste häppeningide võlu on eelkõige hetkelisuses, juhuslikes seostes, mis spontaanse tegevuse käigus sünnivad. 

"Lõppematu päev" 1971/1990 (Virve Aruoja, Jaan Tooming) Eesti Telefilm
1960-1970. aastate eesti teatriuuenduse jõuliseima lavastaja-näitleja Jaan Toominga üks vähestest filmidest. Toominga näitlejakarisma  täidab ekraani sellise tiheduse ja energiaga, mida pole kohalikus kinos ei varem ega hiljem nähtud. Mäng, teatraalsus, lapsemeesus, hüsteeria - samad märksõnad, millega tegeles Vanemuise teatriuuendajate seltskond, on leidud endale siin filmiliku väljundi. Jaani sürreaalset kulgemist läbi linna, inimeste, sündmuste ja armastuse toetab mänguline kaameratöö, mille taga on vend Peeter Toomingas, (kes on rohkem teada fotograafi ja dokumentaalfilmide autorina). Muusika autor ja esitaja Tõnu Tepandi. Kõrvalosades palju literaate ja kõik, kes juhuslikult Toominga võtteteele ette jäid. Jaani ekspressivne lustimine tundus ametnikele nii ohtliku ühiskondliku satiirina, et film tõsteti igaks juhuks kohe riiulile.

Täname: Eesti Filmiarhiiv, Tallinnfilm, Eesti Televisioon



Kolmapäev, 18.04 kell 18:00 

ELU KORDUSTES: MEGACITIES RMX
(LIFE IN LOOPS: MEGACITIES RMX)
Rež: Timo Novotny, Austria 2006, filmi pikkus 80’

Tallinna Tudengite Kevadpäevade raames esitleb PÖFF mullust festivali ühte
tõmbenumbrit, austria meediakunstniku ja elektroonilise muusika kollektiivi
„Sofa Surfers“ asutaja Timo Novotny muusikat, filmi ja meediakunsti
sulandava dokumentaalfilmi ELU KORDUSTES: MEGACITIES RMX.

Tokio, Moskva, Mumbai, Mexico City, New York. Väikeste inimeste väikesed lood megalinnades, millest igaüks elab oma visuaalses ja muusikalises rütmis. Kõik kordub päevast päeva, ühe elu lõpp on teise algus. Kuid kumb jääb võitluses peale, kas linn või inimene?
Austria meediakunstniku ning tunnustatud elektroonilise muusika kollektiivi “Sofa Surfers” asutaja Timo Novotny ELU KORDUSTES: MEGACITIES RMX on paeluv ning poeetiline dokumentaalne sissevaade viie maailma suurlinna ning nende elanike elurütmidesse. Reisi läbi erinevate kontinentide ja otsekui nende sümboliteks olevate suurlinnade rõhutab maaliline operaatoritöö ning Sofa Surfersi hüpnotiseeriv triphopi ja jazzilik helitaust.
Maailma “esimene kinoremiks” põhineb Austria dokumentalisti Michael Glawoggeri laia vastukaja leidnud filmil “Megacities”. Oma maalilise filmi lõi Novotny kasutades 30% originaalist, ülejäänud materjal koosnes esialgsest versioonist välja jäänud kaadritest ning operaator Wolfgang Thaleri poolt Tokios spetsiaalselt remiksi jaoks salvestatud uuest materjalist. 
Inglise, hindu, jaapani, vene ja hispaania keeles. Ingliskeelsed subtiitrid.
Filmi kommenteerib Tristan Priimägi.



Kolmapäev, 25.04 kell 18:00

PILTE NÕUKOGUDE EESTIST

Kädi Talvoja loeng "Tõukumised ja kohtumised. Piirav ja kehtestav ruum Nõukogude Eesti kunstis Kumu püsiekspositsiooni näitel". 
See on esseelaadne jutustus võimuvõitlusi ja kummalisi kohtumisi raamivatest ruumidest nõukogude perioodi kunstis. Kui stalisnismi kõrgaastatel oli ruum sageli rakendatud utoopianägemuste teenistusse ja kõneles libaajaloo keeles, siis nõukogude perioodi lõpu uusdokumentalistide visioone kurvast, räsitud keskkonnast võib käsitleda omamoodi ruumi tagasivõitmise katseina lõuendil. Üks põnevamaid juhtumeid, kus ruumist endast kasvab maali põhiintriig, on Leili Muuga 1956. aastast pärit töö “Kahtlejad (Kohvikus)”. Esmapilgul paistab see võimutruu nägemusena 1940. aasta juunisündmustest "Moskva” kohvikust avaneva vaatena rõõmuparaadile Vabaduse väljakul. Milliseid tähendusi aga hakkab töö looma siis, kui vaataja avastab end viibivat selles kahestunud maailmas kahtlejatest antikangelastega samas ruumis?

Dokumentalistikaprogramm:

"511 parimat fotot Marsist" 1968 (Andres Sööt) Tallinnfilm
Valik kohviku ja "ööklubi" külastajate karaktereid 1960-ndate lõpust, kus vanaprouad pole veel täielikult Eesti Wabariigi aegseid kodanlikke maneere unustanud ja nõukogude noorsugu ilma lipsuta restoranis napsitada ei saa. Teksaseid veel pole, aga "The Beatles" on juba kohale jõudnud.  Filmi teeb unikaalseks selle kummaliselt suveräänne helirida, mis vaatab argist sebimist melanhoolse poeesia poeesia ja külma täheteaduse kõrgustest. Artur Alliksaare luulet ja fakte astronoomiast  esitab Aarne Üksküla kaadritagune jumalahääl.

"Üks öö" 1969 (Semjon Školnikov) Tallinnfilm
Pahupidi ööpäeva romantika. Semjon Školnikovi õnnestunud katse poetiseerida tööliste argipäeva-, õigemini argiöötööd. Trammirööpaid paigaldavate nõginäoliste meeste töörutiini katkestavad kummalised kohtumised ja ootamatud sündmused.

"Jaanipäev" 1978 (Andres Sööt) Tallinnfilm
Maarahvas on suures osas linna paneelelamutesse kolinud ja võim toob külasimmani neile sinna järele. Andres Sööt käib oma sekkumatu kaameraga läbi Tallinna magalapiirkondade suured lõkkekohad ning otsib sealt esimese põlve linnainimeste võõrandumise ja peataoleku hetki. Jaaniöö pingeid täis tühermaad mikrorajoonide serval on selleks tänuväärsed kohad. Purjus inimesed ja (rahvus)tunded on miilitsa ning vene sõjaveterani armulikult ükskõikse pilgu all pilla-palla. Vihma sajab nagu alati ning pettunud külaline Aserbaidžaanist ei saa aru, kuidas saab sellist üritust üldse peoks nimetada…

Täname: Eesti Filmiarhiiv, Tallinnfilm, Eesti Televisioon


Kõik linastused on tasuta

Olete oodatud!
Teie PÖFF ja Kumu











prg. mart kalmo | Netv Lemnu